Laupäeval sai Viljandis Motorammil käidud, vähemalt ma arvan, et ürituse nimi ikka oli selline, kuigi see ei oma antut kontekstis kõige suuremat tähtsust. Tähtsam on antud momendil, see et õhtul sai ka üle ei tea mitme aasta taas Ketaspidurit nähtud. Kunagi ühel kontserdil kuulsin ma lugu "Usual day", mis on siia maani minu üks lemmik lugusi ja kogu mu respekteeritav osa kodumaisest pop pungist alagab ja lõppeb selle looga. Kuid nüüd kontserti juurde, mida ma nägin ma tänu bändi trummarile Mannile. Arvestades üritust, kus bänd üles astus siis müts maha meeste ees, kuna alla igasugust arvestust publiku ees suutsid tegelased jääda endaks ja ikkagi korraliku show maha pidada. Tean omast käest mida tähendab esineda, kui lava ees on paar inimest ja needki tuttavad. Kuid jah kutid tegid korraliku show ja käitusid 100% profesionaalselt ja seda oli nauditav vaadata. Kui liikuda vaikselt muusika juurde siis ei suuda ma sellist positiivsust enam leida. Aastaid tagasi, kui kogu see tiineritepunk, ei olnud veel päris massidesse jõudnud oli neid nauditav kuulata ja ekstra Ketaspiduri pärast ka mõnele konsale sai sõidetud. Tänapäevaks on aga antud stiil nii ära leierdatud, et midagi head ei ole enam ammu kuulda olnud. Võib-olla häiris ka see, et kõike tehti eestikeeles ja midagi uut, säravat ja meeldejäävat polnud.
Ma mõtlen vaikselt veel järgmine kuu ilmuma pidanud albumi peale, siis tekib sügav kahtlus, kas see suudab kuidagigi alla pandud raha tagasi teenida? Aga noh, mina ei ole massid ja migile vanuseklassile müüb see muusika nagu soe sai, seega võtan vaikselt pöidlad pihku ja soovin, et Mann ja kompanii suudaks omadega nulli tulla. Kogu selle umbuskliku jutu peale aga soovitan ma siiski laivi vaatama minna, kuna vähe on Eestis selliseid bände, kes laval nii tugevad oleks.
Sorry kutid, ma austan väga teie kümmet aastat higi ja pisaraid aga musa pole just minu maitse - ärge pikka viha pidage.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar