Rock Ramp 2008

Folgile sai siis nädalavahahetusel siis soojendus Viljandis tehtud, mis lõppes ilge pohmelli ja veel kahe kaotatud kiloga. Läbi väikse joppamise õnnestus mul laupäeval tasuta käepael Rock Rambile saada. Sõit Tartust alagas üllatusega, et samal päeval enam tagasi ei õnnestu tulla. "Noh sitta kah" - mõtlesin ja võtsin igaks juhuks saapad kah lisaks plätadele kaas, pusa oli juba ennem õnneks kotti visatud. Enne Tartust välja saamist sai juba õlut jooma hakatud ja poolel teel Elvast viljandisse tuli juba ennast kergendada. Viljandis õnnestu viisteist minutit Faasinihke bändi proovi kuulata, proov lõppes ise efektselt kuna võimult maha kukkunud trummi taldrik suutis kidra juhtme keskelt pooleks lõigata. Aga igas halvas on alati head ja hea saabus Rolli pagasnikust alkoholi näol. Jõudsime pidusse, keset Winny Puhhi esinemist, seega jäi mingi kohalik "kultus kollektiiv" kuulamata. Winny Puhh võib olla igati tore silmale, oma hea kostüümi valiku ja showga aga minu kõrv küll seda munadeta vingumist üle ühe loo järjest ei suuda taluda. Tore üllatus oli Genka, kes bändide vahel rahavast ülesse küttis, tükk aega ei ole nii head show juhti näinud. Teisena õnnestus mul see aasta lõpuks Psychoterror ära näha, kurvastuseks mängisid nad liiga palju kahe viimase albumi kraami, mis iseenesest ei kõlba karu persse kah, õnneks lõpuks tuli ka vana head 90. sotsiaalset sõimu. Peale väikest keha kinnitust leiva ja hallitusjuustu näol sai suurem rõhk jälle joogile pandud, mida sai festivali alasse kotis sisse tassida nii nagu jaksasid. Tükk aega olen tahtnud Taaka lives näha, kuid midagi positiivset on küll selles "vaese mehe" Metsatöllus näha. Blackyst alates tuleb mingi black out, kuna järgmine bänd mida nägin ja mäletan on J.M.K.E. seega on ilgelt kahju avastada, et Kolumbus Kris on täiesti ära kadunud vahelt. Villu Tamme ja kompanii kohta ei ütle midagi muud, kui tekkis tõsine sõnavahetus ühe nende tulihingelise fänniga, kes oli mingi dressides punkar, teemal kas J.M.K.E. on parim Eesti punk bänd, või on selleks mõni teine bänd. Ma loodan, et vend sai Statoilist stardika poole hinnaga. Õhtu naelaks olid Kosmikud, kes tõmbasid lõpuks ka minu täielikult käima ja andsid lootust, et järgmine kord tasub kah sammud Viljandisse seada. Arvestades et samal ajal käis tasuta Amme Rock Vasulas ja Plink Plonk Tartus siis oli rahvast päris korralikult. Afterparty ööklubis jäi mul korraliku peatäie ja rahvuslikult meelestatud sõjardiga vaidlemise tõttu poolikuks ja Faasinihe kah lõpuks nägemata.

Nädala album:The Oppressed - Music for Hooligans

Alustan vaikselt nädala albumi rubriiki, kus kirjutan viimase nädala jooksul kõige rohkem silma jäänud albumist. Esimeseks nädala albumiks on Walesi bändi The Oppressed´i 2000. aastal ilmunud "Music for Hooligans". Kui enamus inimesi Eestis võrdsustavad skinheadid automaatselt neegreid taga kiusavate neo-natsidega, siis see album tõestab vastuoksa, et skinheadlus ei ole üheselt võetav subkultuur. The Oppressed on antifaśistliku Oi! lipulaev. Album ise on üks parimaid Oi! plaate, mida mina kuulma olen juhtunud, kuna terve plaat on ühtlane ja kaasakiskuv. Pole siiani leidnud lugu, mis ei jääks kummitama ja nii mõnegi korra olen ennast avastanud ümisemas "You´re sleeping with the enemy". Kindlasti kisub see album harja punaseks rahvuslikult ja rassistlikult meelestatud inimestel, sest Roddy Moreno annab ühe puuga nii neile, kui ka rõhuvale kõrgklassile, poliitikutele, ajakirjanikele ja lollile keskklassile. Kuid kui natuke kaasa mõelda, siis ei tundugi eriti vale, kui juhitakse tähelepanu sellele, et mitte immigrandid ei võta sult tööd eest, vaid valitsus on see, kelle pärast töölisklass peab nälgima ja virelema. Kuueteistkümne loo hulgas on neli coverit: Newton Neurotics´i "Living with unemployment", The Clash´i "Garageland", Farm´i "All together now" ja Toots and The Maytals´i ska hit "Pressure Drop". Natuke võib norida, et kogu plaat oleks nagu ühe mütsiga löödud ja midagi säravat ei ole. Kokkuvõtteks igati väärt kraam kuulamiseks, kui poliitiline sõnum ei häiri ja meeldib Oi!.

Hinne: 9/10

Lugude list:
1 CF3
2 That's Alright
3 Living With Unemployment
4 Same Old Story
5 Skinhead Times
6 Garageland
7 When I Was Young
8 All Together Now
9 54321
10 No Justice
11 Pressure Drop
12 Hooligans
13 Substitute
14 Nazi Nightmare
15 Sleeping With The Enemy
16 Fuck Fascism

Theophilus Beckford moodsa Jamaica muusika esiisa.

Kui midagi muusikast tead, siis peaks teadma, et ska ja reggae muusika tekkisid Jamaical. Natuke rohkem tead, siis tead, et protsessi algalgallikaks oli viiekümnendatel Jamaicale jõudnud R&B, mida kohalikud muusikud hoogsalt viljelema hakkasid. Kuid peale seda kui kohalikud lisasid R&B-le "off-beati" tekkis muusika stiil, mida võib pidada üheks suurimaks tänapäeva muusika mõjutajaks. Ehk siis räägime skast, millest kasvasid välja reggae, dub, rocksteady; hiljem andsid need muusikastiilid tõuke nii rock kui ka klubi muusika arengusse. Kui ska mis Briti saartele jõudes, andis suure panuse punk muusikasse, siis dubist sai alguse tänapäevaks väga tavaline lugude re-miximine ja üleüldse dj töö.

Nüüd siis jõuame unustatud esiisa juurde, kelleks on Theophilus Beckford 23/12/1935 - 19/02/2001 klaverimängija ja helilooja, kelle 1956. aastal loodud lugu Easy Snappin' tähistab moodsa Jamaica muusika sündi. Lugu mis seilab kuskil keset R&B ja ska maailmade vahel, on siia maani üks suurimaid hitte Jamaica muusika ajaloos, kuna singlina jõudis see Sound Systemitelt avalikuse ette kolm aastat hiljem.1959 aastal välja antud singel suutis kohalikes muusika edetabelites püsida kaheksateist kuud. Tollele ajale iseloomulikult ei saanud aga Theo Beckford sentigi loo välja andmise eest, samamoodi jäi ta ilma ka singli kordus välja ande tuludest Londoni Blue Beati plaadifirma poolt. Lugu sai tuntuks jälle aastal 1990, kui seda lugu kasutati Inglismaal teksaste reklaamis ja järjekordselt eitati mehe osalust selle loo juures. Aastal 2001 peale Theo Beckfordi mõrva, suutis lõpuks ta poeg isa loo õigused endale kaubelda. Peale vanameistri surma sai ka elujooksul tundamtuks jäänud mees ka lõpuks selle austuse osaliseks, mida peab üks ska, rocksteady ja reggae tundma. Theo Beckford töötas enda eluajal koos selliste artistidega koos nagu;King Edwards, Prince Buster, Clancy Eccles,The Maytals, Demond Dekker, Slim Smith, Duke Reid, Joe Gibbs, Bunny Lee ja Leslie Kong.

Ilgelt õltsi ja Exploitedi kontsert

Kuna Psychoterroril on lugu "28 õltsi ja Exploitedi plaat" siis järgmine lugulaul, selle Briti legendi ülistamiseks võiks olla sellise pealkirjaga. Kaks asja mida ma kontserdiga seoses välja ei jaganud: 1. miks ei tehtud normaalselt reklaami asjale. 2. nahui etot J.M.K.E. nada? J.M.K.E. asemel oleks võind Psychoterror olla, kes esineb Tartus nagu kuuvarjutus. Minu arust oleks räuskav Fredi sellesse kompotti rohkem sobinud, kui "rahvuskangelane" Villu Tamme. Viimane sobib rohkem ajaloo muuseumisse Ilvesega Eesti päästmis lugu rääkima. Ja nüüd tagasi punkt ühe juurde. Miks oli nii vähe reklaami asjale? Ise sain kontserdist teada tuttavate käest, kes Rocki Klubi tegemistega seotud on aga plakateid nägin Tartu vahel alles nädal aega ennem? Inimesed võivad ikka raha peale vihased olla. Kui kontserdist endast rääkida siis hell yeah! Sellist elamust ei tulnud ei Mansonist, ei Kornist. Sinikad ja vigaseks kukutud põlv annavad tunnistust sellest, et vana hea on ikka veel üks parimatest. Natuke imelikud olid ainult keelpilli mängijad, kes ei läinud Wattie koloriidsusega kokku. Nüüd jääb üle veel oodata, kas teine śhotlaste kärtsu ja mürtsu kollektiiv Oi Polloi ikka jõuab 22 - 23 august toimuvale Punk´n Rollile, mis toimub Killingi-Nõmme kandis. Seniks paneme õlut rohkem kui punki.

Stem - Near Death Experience

Täna jäi mul karp lahti.. "The Beast from the Great Beyond´i" video tundus juba eesti bändi ohta liiga hea siis "Near Death Experience" lööb kõik, mis siin maal tehtud on. Natuke naljakas on näha nii noori tegelasi, nii tõsiseid ameteid pidamas aga noh kiire maailm ja peale paarikordset video vaatamist, see enam ei häiri. Tuleb tunnistada, et ma hakkan oma sõnu sööma ja esimesel võimalusel soetan "Marble Men´i" plaadi. kõige selle ilusa juures ei tea ma, kas ma mõnda nende livet julgen vaatama minna, sest eelmine oli suht fiasko. Kuna üks laujatest otsustas kitarri kaela riputada ja sellega mitte midagi teha, siis kadus kogu asja tõsidus minu jaoks ära. Kuid videod annavad lootust sellele, et sellel bändil on suur tulevik ees. Vähemalt ise loodan seda, et paari aasta pärast nad ühel riiulil o3, Solwaigi ja East Trading Wangiga ei ole. Edu kuttidele.

ah jah lingid kah..
http://www.myspace.com/stem
http://www.stemonline.ee/

Solabeat Alliance

www.myspace.com/solabeatalliance

Uuemat ska-punki kohtab viimasel ajal harva - Rancid ja No Doubt on asjad kokku pakkinud, Sublime ei suuda üllatada ja The Mighty Mighty Bosstones´i "A Jackknife to a Swan" ilmus juba aastal 2002. Seega on vahelduseks päris tore värskeid nimesi leida. Kuid seda on vist mõtetu loota, et sellist muusikat Eestis poest oleks võimalik saada ja nii uusi nimesi tavaliselt ei ole netist kah võimalik muretseda. Seega kui tahad albumit oota kümme aastat, seniks tuleb myspaceiga piirduda.